Statistikat sulgpallimängust
Tennis versus sulgpall
Sulgpallis vajatavad kiirus ja vastupidavus on kaugelt suuremad kui mistahes teisel enamlevinud reketispordialal. Järgnevalt on omavahel võrreldud kaht 1985. a. tippfinaali tennises ja sulgpallis.
Tennis |
Sulgpall |
|
Wimbledon (finaal): Boris Becker - Kevin Curren (6-3, 6-7, 7-6, 6-4). |
Maailmameistrivõistlused (finaal): Han Jian - Morten Frost (14-18, 15-10, 15-8). |
|
| Aeg: | 3 tundi ja 18 minutit |
1 tund ja 16 minutit |
| Pall mängus: | 18 minutit |
37 minutit |
| Intensiivsus*: | 9 % |
48 % |
| Pallivahetusi: | 299 |
146 |
| Lööke: | 1004 |
1972 |
| Lööke pallivahetuse kohta: | 3,4 |
13,5 |
| Läbitud distants: | 3,2 km |
6,4 km |
* - tegelik palli mängusolemise aeg jagatuna matsi kestusega
Seega läbiti sulgpallis üle kahe ja poole korra lühema ajaga kaks korda pikem distants ja sooritati peaaegu kaks korda rohkem lööke. See võrdlus iseloomustab ilmekalt sulgpalli kui võistlusspordi olemust.
Veel statistikat
Baylori Ülikooli (USA) Kehakultuuriteaduskonnas läbi viidud uuringute kohaselt kestab kolmegeimiline mäng keskmiselt 45 minutit, millest pall on mängus 20 minutit. Selle aja jooksul teeb üks mängija oma liikumises vähemalt 350 üle 90-kraadist suunamuutust ja lööb palli umbes 400 korda. Umbes 150 neist löökidest on sooritatud nn. täisõlaga (kogu kerega). Normaalses konditsioonis mängijal võib pulss tõusta 72-lt löögilt 125-le südamelöögile minutis.